Hirm kui eluenergia vähendaja.
Inimese meel on nagu arvuti, meile on lapsepõlves "sisestatud" teatud uskumused ja programmid. Kuidas päritoluperekonnas suhtuti üksteisesse, lastesse, töösse, rahasse, spordi tegemisse või üldisemalt enda tervise eest hoolitsemisse - kõik see kujundab lapses mõttemustrid, mille järgi ta hakkab täiskasvanuna elama või siis ka nende vastu mässama.
Paljud mustrid on nii ilmselged, kui võrdleme enda elu oma ema või isa eluga. Võib olla valime sama eriala kui oli emal või vanaemal. Teeme samamoodi kõvasti sporti kui lapsena nägime isa tegemas. Väga hea on, kui need uskumused on positiivsed ja elu edasiviivad. Näiteks...
Ma saan alati hakkama.
Mul on tugev tervis.
Negatiivseid uskumusi on veidi raskem märgata või õigemini, neid me ei taha näha. Kuna inimene jääb lapsena ellu ainult elades koos teistega, siis teistest sõltumine on saanud harjumuslikuks. Sellega koos ka sõltumine teiste inimeste piiravatest mustritest. Võib tunduda, et kui hülgan oma vanemate uskumused, mis mind enam ei teeni, siis olen ka nemad hüljanud. Enda eraldamist ei olegi nii lihtne teha - sinna on segatud lojaalsus oma suguvõsale, hirm mittekuuluda perekonda, armastus oma vanemate suhtes.
Kui võrdlesin inimese meelt arvutiprogrammiga, siis ongi osadel juhtudel väga kerge kätte leida, mida meie alateadvus sisaldab - me näeme neid programme selgelt oma eludes. Aga kohati tundub, et kuskil taustal jookseb mingi pahavara, mida esmapilgul ei märka, aga mis teeb vaikselt oma tööd. Just nimelt hirmutunne võib olla selline taustajõud.
Selliste salaja toimetavate emotsioonide hulka võivad kuuluda ka süütunne ja häbitunne. Need on tunded, mis tulevad korraks esile mingis elusituatsioonis ja siis need surutakse kohe alla. Pigem lastakse väljenduda kurbusel ja vihal. Kas sellepärast, et neid ona kergem välja elada? Inimesena on meil lihtsam suures kurbuses nutta, ahastada, paluda abi ning viha välja elada on karjudes, sõimates, röökides või isegi asju pildudes.
Aga kuidas me saaksime oma hirmutunnet välja elada?
Loomad teevad seda väristades oma keha, selleks et hirm lahustuks kohe kehatasandilt. Inimesena ei ole lihtne oma hirmu väljendada, eriti kui lapsena tehakse selgeks, et Ära karda, ega sa titt ei ole.
Hirmutunde algpõhjust on teinekord keeruline kätte leida - tuleb see siis mingist lapsepõlves kogetud sündmusest, mida ei pruugi ise enam üldse mäletada. Sest inimmõistusel on selline hea omadus, et ta suudab osad haiget teinud sündmused mälus ära blokeerida. Nii on inimesel kergem elada, kuigi alateadvuse tasandil toimetab hirmutunne ikka edasi, isegi siis kui sündmusest puudub mälestus.
Hirmutunne võib tulla ka suguvõsast, esivanemate poolt läbielatud sündmustest või enda hinge eelmistest eludest. Hirm ongi selline prorgamm, mis ei ole nähtav aga ometi ta mõjutab igapäevast elu. Alati on hea sellisel juhul julgelt oma hirmutundele otsa vaadata ja teha endaga niikaua tööd, kui on üles leitud hirmu algpõhjus. Sest kõik negatiivsed tunded saavad kuskilt alguse ja kahjuks oleme neist paljud lihtsalt "vaiba" alla peitu lükanud.
Vahest piisab ka sellest, kui leiad kätte selle sündmuse või need laused, mida oled lapsepõlves korduvalt kuulnud ja mis on sulle põhjustanud alateadliku hirmu. Kui sa tead algpõhjust ja suudad sõnastada selle negatiivse uskumuse, siis on sul kergem ka sellest luua endale uus ja sind jõustav positiivne uskumus.
https://www.meelestuudio.ee/teraapiad
Ülle
Ma saan alati hakkama.
Mul on tugev tervis.
Negatiivseid uskumusi on veidi raskem märgata või õigemini, neid me ei taha näha. Kuna inimene jääb lapsena ellu ainult elades koos teistega, siis teistest sõltumine on saanud harjumuslikuks. Sellega koos ka sõltumine teiste inimeste piiravatest mustritest. Võib tunduda, et kui hülgan oma vanemate uskumused, mis mind enam ei teeni, siis olen ka nemad hüljanud. Enda eraldamist ei olegi nii lihtne teha - sinna on segatud lojaalsus oma suguvõsale, hirm mittekuuluda perekonda, armastus oma vanemate suhtes.
.png)
Kui võrdlesin inimese meelt arvutiprogrammiga, siis ongi osadel juhtudel väga kerge kätte leida, mida meie alateadvus sisaldab - me näeme neid programme selgelt oma eludes. Aga kohati tundub, et kuskil taustal jookseb mingi pahavara, mida esmapilgul ei märka, aga mis teeb vaikselt oma tööd. Just nimelt hirmutunne võib olla selline taustajõud.
Selliste salaja toimetavate emotsioonide hulka võivad kuuluda ka süütunne ja häbitunne. Need on tunded, mis tulevad korraks esile mingis elusituatsioonis ja siis need surutakse kohe alla. Pigem lastakse väljenduda kurbusel ja vihal. Kas sellepärast, et neid ona kergem välja elada? Inimesena on meil lihtsam suures kurbuses nutta, ahastada, paluda abi ning viha välja elada on karjudes, sõimates, röökides või isegi asju pildudes.
Aga kuidas me saaksime oma hirmutunnet välja elada?
Loomad teevad seda väristades oma keha, selleks et hirm lahustuks kohe kehatasandilt. Inimesena ei ole lihtne oma hirmu väljendada, eriti kui lapsena tehakse selgeks, et Ära karda, ega sa titt ei ole.
Hirmutunde algpõhjust on teinekord keeruline kätte leida - tuleb see siis mingist lapsepõlves kogetud sündmusest, mida ei pruugi ise enam üldse mäletada. Sest inimmõistusel on selline hea omadus, et ta suudab osad haiget teinud sündmused mälus ära blokeerida. Nii on inimesel kergem elada, kuigi alateadvuse tasandil toimetab hirmutunne ikka edasi, isegi siis kui sündmusest puudub mälestus.
Hirmutunne võib tulla ka suguvõsast, esivanemate poolt läbielatud sündmustest või enda hinge eelmistest eludest. Hirm ongi selline prorgamm, mis ei ole nähtav aga ometi ta mõjutab igapäevast elu. Alati on hea sellisel juhul julgelt oma hirmutundele otsa vaadata ja teha endaga niikaua tööd, kui on üles leitud hirmu algpõhjus. Sest kõik negatiivsed tunded saavad kuskilt alguse ja kahjuks oleme neist paljud lihtsalt "vaiba" alla peitu lükanud.
Vahest piisab ka sellest, kui leiad kätte selle sündmuse või need laused, mida oled lapsepõlves korduvalt kuulnud ja mis on sulle põhjustanud alateadliku hirmu. Kui sa tead algpõhjust ja suudad sõnastada selle negatiivse uskumuse, siis on sul kergem ka sellest luua endale uus ja sind jõustav positiivne uskumus.
https://www.meelestuudio.ee/teraapiad
Ülle