Nii kergesti see käibki energiamaailmas. Teoorias kõlab see lihtsalt ... aga oi, kui raske on seda igapäevaelus jälgida. Ikka ju tahaks väljendada oma arvamust, kasvõi ainult oma peas.

Kuid mida aeg edasi, seda olulisemaks muutuvad kõik meie mõtted ja sõnad, sest see kõik kajab vastu energiatasandil. Andes kellegi või millegi kohta hinnangu, eriti kui see on kriitiline, siis oleme automaatselt ühenduses tema/selle energiaga. See on nagu nabanöör, mis jääb meid ühendama. Kõigepealt liikus koos hinnanguga meie energia sinna ja edaspidi ka sellelt inimeselt meile tagasi. Küsimus on, kas me vajame seda...

Inimese meel on nagu arvuti, meile on lapsepõlves "sisestatud" teatud uskumused ja programmid. Kuidas päritoluperekonnas suhtuti üksteisesse, lastesse, töösse, rahasse, spordi tegemisse või üldisemalt enda tervise eest hoolitsemisse - kõik see kujundab lapses mõttemustrid, mille järgi ta hakkab täiskasvanuna elama või siis ka nende vastu mässama. 

Jätkan energiate teemal, kui lähtume sellest, et kõik on energia, siis ju ka emotsioonid on energia. Osad on head ja tõstvad, teised jälle rasked ja maha suruvad. Kas me vajamegi teiste inimestega suhtlust selleks, et vahetada energiaid!? Saada nö lisa oma eluenergiale ja toita teisi enda (kõrge) energiaga. 

Me teame, et kõik on ENERGIA. Aga kas me seda ka täielikult mõistame!? Mul võttis ikka omajagu aega, et aduda - jah, KÕIK ümbritsev on tõesti energia ja energiakogumid ehk egregorid. Eriti tugevalt tajuvad ja on mõjutatud energiatest ülitundlikud inimesed. Mida aeg edasi, seda rohkem tasub hakata suhtuma ümbritsevasse maailma energia seisukohast. Usun, et mõne aja pärast on enamus inimesi ülitundlikud.

Ükskõik, kuhu sa ei lähe või mida ei tee, puutud sa alati kokku teiste energiatega. Isegi metsas üksi jalutades oled sa seotud sealsete loomade, lindude ja taimede energiatega.